Energia ja keskkond konspekt
· süsiniku põlemine lõpeb temperatuuril 800 900°C ja tuhk langeb restilt alla
tuharuumi.
Restil asetleidvad protsessid jagunevad kaheks: endotermilisteks e soojust neelavateks
(kuivamine ja pürolüüs) ning eksotermilisteks e soojust andvateks (põlemine). Kuna
põlemistsooni kütuseosakeste ja kuivamistsooni osakeste vahel puudub otsene kontakt, saab
kuivamistsoon ja pürolüüsi tsooni ülemine osa (alguseosa) vajaliku soojuse põhiliselt leegi ja
kuumade koldepindade kiirguse teel.
Mida niiskemat kütust põletatakse, seda enam soojust vajatakse kütuse kuivatamiseks ja
süttimistemperatuurini kuumutamiseks. Seega niiske kütuse põletamiseks ettenähtud koldes
küttepinnad (st jahutatavad pinnad) puuduvad või on nende osatähtsus väike. Kuumade
keraamiliste koldeseinte püsivalt kõrge temperatuur on vajalik selleks, et kuivamistsoon jääks
soovitud piiridesse resti ülemisse otsa ning et kütus õigeaegselt süttiks.