Laava plahvatab, kui viskoossus on kõrge, sest see ummistab lõõrid. Vulkaanid saab jagada kaheks - kilpvulkaanid(madal visk.), stratovulkaanid (kõrge visk.) Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, mis kannab nimetust maavärina kolle(fookus). Vahetult koldekohal maapinnalolevat paika nim. maavärina keskmeks (epitsentner). Kaasnevad nähtused: tulekahjud, lõhed, tsunaamid, murrangud. Seismilised lained: pinnalained, kehalained(ristlained - p-lained; pikilained - s-lained) Seismograaf on aparaat, mida kasutatakse maavärina tekitatud maapinna võngete registreerimiseks. Kõige kiiremini jõuavad kohale p-lained, siis s-lained, viimastena pinnalained. Transformmurrangu epitsentner 100km. Laamade sukeldumine epitsentner 700-800km
Vulkaanide jalam on väa viljakas, nendel aladel leidub maavarasid, esineb palju geisreid, vulkaanilised alad on turismi piirkonnas, purskekivimeid kasut ehitusel. hävitab lähedaö asuva elustiku, põlenguid tekitab, mõjutab kliiimat, tekidab põuda ja torme. Maavärinad-laamade liikumine, magma ümberpaiknemine, energia järsk vabanemine. Hüpotsenter- koht sügaval maa sees, kus leidub aset maavärinat põjustav tõuge. Epitsenter-maavärina koldekohal, laamade piirialadel.(atlandi ookeaniline keskmäestik, vaikne vöö, vaikse ookeni tulerõngas) seismoloogia-teadus mis uurib maavärinaid ja nende tekke põjuseid. Tekkimine: tektoonlised-maakoore teatud piirkondades aeglaselt tekkivad pinged ja nende langused. Tagajärjeks on kivimiblokkide lõhenemine ja ka nihkumine. Maavärina koole võib ulatuda 10-100 km. Vulkaanilised maavärinad-tekivad vulkaanipursete tagajärjel. Langatus maav-suurte koobaste kokkukukkumisel
hõõrdejõudude tõttu pingete kuhjumine (laamad jäävad üksteise külge kinni) Seismilised lained - maavärinas vabanenud energia kandub igas suunas laiali sisemiste lainetena - Pinnalained - levivad mööda maapinda 2-5m/s - Kehalained - liiguvad väga kiiresti läbi maa sisemuse Maavärina kolle - asub maa sees, kust maavärin alguse saab (võib olla 60m-700km sügavusel) Maavärina epitsenter - koldekohal olev koht maapinnal Tsunami ehk hiidlaine tekkimine 1. Veealune maavärin paiskab suure veemassi äkilise tõusuga liikvele, laine avamerel väga pikk (mitusada km), kuid madal (1 m) 2. Tsunami levib maavärina kolde kohalt diametraalselt igas suunas 3. Hiidlained levivad üle ookeani kiirusega 1000 km/h 4. Merepõhja kerkides lained aeglustuvad ja kerkivad kõrgemaks 5. Hiidlaine paiskub kaldale Atmosfäär
annaabi.ee 
