Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni
oma 95 teesi, mis said Saksamaal reformatsiooni ajandiks. Kriitikast
paavstikiriku vastu kasvas suur usulõhe. Augsburgi usurahuga 1555
ametlikult tunnustatuna, juurdlus luteri usk Põhja- ja Keks-Saksamaal,
Skandinaavia maadel ning Vana-Liivimaal. Reformatsioon teostus
mitmetes riikides peamiselt kiriku varade riigistamise sihiga.
Reformatsiooniliikumine ulatus 16. Saj 20ndate aastate alguses
Läänemere piirkonna maadesse. Selle liikumise koldeiks kujunesid
linnad, vasallkond võttis evangeelse usutunnistuse vaid pikkamööda
vastu. Talupoega see ei haaranud, ta usutunnistuse määrajaks sai
mõisniku seisukoht. Maapäeva otsusel 1554 sai reformatsioon Vana-
Liivimaal seadusliku eriõiguse. Sealtpeale muutuks kogu maa
õiguslikult evangeelseks.
Usupuhastusega kaasaskäivaid üheõigusluse ideed tegid Vana-
Liivimaa elanikkonna rahutuks. Tartus esines kirikute sisemuste
lõhkumisi ja preestrite ründamisi
annaabi.ee 
