Muinasaja referaat
Mehed kogusid ahju lähistele hulga soomaaki. Nad leotasid mullakämpusid vees, et
neist maagitükikesi eraldada. Siis tampisid nad soomaagitükid peeneks, kuivatasid
need hoolikalt ja kogusid varjualusesse. Kui sütt oli küllaldaselt ja ahi kuiv, asetasid
mehed sinna ühe kihi hõõguvat puusütt, peenestatud soomaaki ning sekka
lubjakivitükke. Ahju parajalt soomaagi ja puusöega täitnud, asus üks meestest
lõõtsaga tuld õhutama.
Möödus kaua aega, kuni üks sulatajatest koldeavast koos põlenud sütega rauakängu
välja tõmbas.
Sepp kuumutas sepikojas rauakänkusid tules ja tagus kaua kahe tugeva raudkivi
vahel, et räbu eemaldada. Kamakas kahanes tasapisi väikeseks rauatükiks. Sellest
tagus sepp noa ja karastas tööriista mitu korda: ajas tules hõõguma ning pistis vette.
Niiviisi muutus tööriist tugevamaks.
Noorem pronksiaeg (1100 - 500 aastat e.Kr.)
Suhteliselt vähe on andmeid ka Eesti sisemaa nooremast pronksiajast, mille areng
annaabi.ee 
