tarbeks aurukäitusega, imeva,kolvita veepumba, nn. kaevuri sõbra. Savery masinat kasutati kaevandusest vee väljapumpamiseks. Masinal pole kolbi, silindrisse suunatakse aurukatlast kuum aur. Pärast klappide ümberlülitamist jahutatakse silindrit külma veega, aur silindris kondenseerub, tekib vaakuum, mis imeb vee üles. Umbkaudu 1710. aastal arendas inglise leiutaja Thomas Newcomen (1663 – 1729) Thomas Savery ja Denis Papini ideid edasi ja konstrueeris kolbaurumasina, mis pumpas samuti vett ja liikuma pani selle samuti vaakuum ja välisrõhk, töösilinder ja pump olid aga eraldi. Järgmine suur samm saabus, kui James Watt lõi parandatud versiooni Newcomen'i mootorist. Watt'i mootor kasutas 75% vähem süsi kui Newcomen'i oma ja seda oli odavam jooksutada. Watt jätkas oma mootori arendamist, muutes selle tööstusmasinate jaoks sobivaks. See andis tehastele võimaluse paikneda ümber jõgede äärest, ning arendada industriaalrevolutsiooni kiirust
katlad masinaruumis vähem pinda ning suurema aurutootlikkuste tõttu laevadel eelistatumad. VI – 2 Veetorukatlad Veetorukatelde kasutuselevõtmine ja nende konstruktsiooni arendamine on seotud eeskätt auruturbiiniga tööle võtmisega. Kui kolbaurumasinatele piisas kergelt ülekuumendatud madalsurveaurust, mille saamiseks kasutati horisontaalseid leektorukatlaid (nn šoti katlaid), siis auruturbiini peamised eelised kolbaurumasina ees on kõrgem kasutegur ja suured võimsused väikeste gabariitide juures, mis ilmnevad täiel määral alles kõrgetel auruparameetritel. Kuna leektorukatlad osutusid ebasobivaiks kõrgete tööparameetritega auru tootmiseks, tekkis vajadus uue katlatüübi väljaarendamiseks. Veetorukatelde peamised erinevused leektorukateldega võrreldes põhinevad püstitatud eesmärkidel: toota kõrgema survega auru survealuste katlaosade seinte mõõdukatel paksustel
sad, pakkudes suurt võimsust aurumasina madalate pöörete juures. Samas olid auruvedurid liialt rasked ja nende kiirendusvõime liikumahakkamisel väike. Enne liikumise alustamist ja vagunite ette haakimist oli vaja auruvedureid mitu tundi ette soojendada (kütta). Võrreldes diiselmootoriga on kolbaurumasina kasutegur suhteliselt madal. Kuigi auruvedur oli raskete rongide vedamisel sitke „tööloom“, ei sobinud see hästi manööverveduriks. Ka puudusid sobivad auruvedurid väikeste rongikoosseisude vedamiseks. Suurte vedurite kasutamine rongide koostamiseks ei olnud majanduslikult tõhus, väikesed auruvedurid
annaabi.ee 
