RALPH WALDO EMERSON
Kas mina pole sama reaalne kui asjad, mida ma näha saan? Kui olen, siis ei karda ma õppida
neid tundma sellistena, nagu nad on. Nende olemus pole vähem kaunis kui nende välimus, ehkki
selle hindamiseks on vaja peenemaid organeid. Teaduse silmis ei ole taime juur inetu, ehkki
pärgade ja vanikute punumiseks lõikame selle varre otsast maha. Ja ma pean riskima tuua nende
võluvate meeliskluste sekka alasti fakti, isegi kui see osutuks egiptlaste kolbaks meie
pidusöömingul. Inimene, kes on oma mõttega ühtne, näeb end oma vaimusilmas
suurejoonelisena. Ta on teadlik üldisest edust, olgugi see ostetud pidevate konkreetsete
nurjumiste hinnaga.2 Mingid eelised, mingi vägi ja võim, mingi kuld ega jõud ei ole talle
vääriliseks vastaseks. Mul pole valikut, pean usaldama omaenese vaesust rohkem kui sinu
rikkust. Ma ei saa tõsta sinu teadvust enda omast kõrgemaks. Ainult täht pimestab: planeedi
kiirgus on mahedam, kuutaoline