A.dumas Kolm musketäri terve raamat
»
«Haige, ütlete te, väga haige? Mis haigus tal on?»
«Härra, kardetakse, et tal on rõuged,» sõnas Porthos, soovides ka omalt poolt
sõnakese jutuajamisse poetada. «See oleks väga hirmus, sest rõuged rikuksid kindlasti ta
näo.»
«Rõuged! Suurepärast muinasjuttu jutustate te mulle, Porthos! Rõuged tema vanuses?
Ei, seda mitte! . .. Kindlasti on ta haavatud, võib-olla isegi tapetud. Ah! Kui ma seda
teaksin! ... Neetud! Ma ei taha, et niiviisi mööda urkaid kolatakse, härrad musketärid, ei
taha, et laskutakse tänavakaklustesse ja haaratakse mõõgad tänavanurkadel. Lõpuks ma ei
soovi, et te ennast härra kardinali kaardiväelaste naerualuseks teeksite, nende naerualuseks,
kes on tublid, rahulikud ja osavad mehed ja kes ei satu iialgi niisugusesse olukorda,
et neid. peaks aretee-rima. Pealegi nemad ei laseks ennast areteerida. Selles olen ma
kindel. Nad pigem langevad, kui taganevad sammugi. Ennast päästa, jalga lasta,