Valitsemine ja avalik haldus
Ülemkojal on kaks võüimalust.
Esimesel juhul kujutab ülemkoda enast seisuslikku esindusorganit. Valimisi sel juhul ei
korraldata. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise riigi ulatuslik territoorium või
haldusjaotus. Kahekojalise: saksamaa, inglismaa, prantsusmaa, itaalia. Ühekojalised:
skandinaavia, balti riigid.
3. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus, komisjonid. Poliitilise
struktuuri moodustavad fraktsioonid, kolaitsioon ja opositsioon. Parlamendi tööd juhib
esimees ehk spiiker. Komisjonid on parlamendi rööorganid. Alatised komisjonid
keskendusvad ühele valitsemisalale. Koalitsiooni moodustavad need pareid, kes kuuluvad
valitsusse. Opositsiooni need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad
vastasjõu rolli. Nende saadikud moodustavad fraktsiooni.
4. Seaduse algatamise õigus on valitusel, riigikogu fraktsioonil, komisjonid ja üksiksaadikul.