Kubism
kunst palju elulähedasem ja rahulikum. Kuigi säilib põhimõte, et objekt lahutatakse
geomeetrilisteks algosadeks ning pannakse uuesti nii kokku, et näidata seda mitme
nurga alt, on tükid suuremad, lihtsamad ja neid on vähem ning tähtsaks osaks saab
ka värv, mis on erksam, puhtam ning mitmekülgsem. Tuhmide monokromaatiliste
värvide asemel tõusevad esile erksamad ning palju laiemas spektrumis toonid.
Sünteetilises kubismis on väga tähtis osa ka kolaazitehnikal.
Kui analüütilises kubismis võeti ette mingi objekt ja see lahutati tükkideks ning
seejärel pandi kokku, siis sünteetilises kubismis mõtleb kunstnik alguses vormidele
ja värvidele ja alles siis mõtleb välja teema või motiivi. Taolise meetodiga astusid
kubistid suure sammu abstraktsele kunstile lähemale. Levib võrdlus, et kui
analüütilises kubismis lahutatakse objekt tükkideks ehk tõmmatakse ribadeks, siis
sünteetilises kubismis lükatakse mitu objekti kokku.