Vastlapäaeval ehk lihaheitepäaeval meie pere teeb või ostab vastlakukleid.Tavaliselt ema ikka teeb neid , kuna omatehtud on paremad ja maitsvamad.Õhtul me läheme lauluväljakule ja laseme liu nagu meie peres kombeks. Kevadpühasid ei tähista me pere nii usinasti kui talipühasid. Kevade alguses on kohe naistepäaev.Naistepäaeval meie peres kingime emale lilli ja ostame tordi. Lihavõttepühi tähistame munadevärvimisega ja pajutibude tuppatoomisega. Värvime mune ja pärast koksime üksteisega võidu.Me viime ka ilusad munad tuttavatele , kuna kui munade värvimiseks läheb ,siis alati tuleb neid niipalju ,et kusagile pole neid panna ja siis me viimegi osa mune sugulastele ja tuttavatele. Isade- ja emadepäeval varahommiku äratame kas ema või isa voodist ülesse koogi ja lilledega .Päeval teeme koos midagi , tavaliselt kas läheme sööma , kinno või mujale meelsasse paika. Suvel esimese pühana meie pere tähistab jaanipäeva.Jaanipäaeva puhul tulevad meile
värvidega. Ka toad on vastavalt kaunistatud, et oleks ikka pühademeeleolu. Enne pühi on vaikne nädal. Vaiksel nädalal on Suur Neljapäev, Suur Reede ja Vaikne Laupäev. Vaikse Laupäeva öösel vastu pühapäeva, toimub kirikus liturgia. Siis viiakse kirikust ristid ümber kiriku ringkäigule ja neile järgneb rahvas, kes hoiavad käes põlevaid küünlaid. Pühapäeva hommikul katame laua, et pidulikult lihavõtteid tähistada. Enne sööma asumist koksime omavahel värvitud pühademune. Kui munad koksitud, asume sööma. Kui väiksed olime, algas peale sööki põnev otsimismäng. Pühadejänes oli meil käinud ja mune kuhugi peitnud. Munad aga polnud tavalised, vaid šokolaadist (oli ka komme ja šokolaadijäneseid). See, kes midagi leidis, võis kohe ära süüa. Hästi tore oli. Nüüd pole seda enam mänginud, sest oleme juba suured. Käime ka vanaemale ja vanaisale häid pühi soovimas ja vahetame mune. Ka neil on pühade
annaabi.ee 
