lahus, mis destillatsioonil lahutatakse bituumeniks (produkt) ja vedelaks nafta fraktsiooniks. Toorbituumen on must, väga viskoosne vedelik (100 cP tempil 38 kr). See kuum toorbituumen suunatakse kohapeal koksistajasse (coker), kus ca 500 kr juures eralduvad gaasid ning vedelproduktide aurud ja raske jääk on asphalt, mis sisaldab polüaromaatikat. Viimane krakitakse rohkem lenduvateks CH-deks ja koksiks: C42H56 = 2C8H18 + C4H10 + C2H6 + C2H4 + 18C Asfalteen oktaan butaan etaan etyleen koks 9. Puit koostis, omadused Puidu tehnoloogias jagatakse puitu kahte gruppi: 1)pehme puit (softwoods) = okaspuud (vaigurikkad): kuusk, mänd, kanada must kuusk, siberi kuusk, lehis jt. kõva puit 2)(hardwoods) = lehtpuud: kask, vaher, lepp, haab, tamm jt. Puidu tahkest osast on > 95% orgaanika: 1)Tselluloos [C6H7O2(OH)3]m - ~ 45% kuivkaalust 2)Hemitselluloos [C6H7O2(OH)3]n - ~ 20-30% ; n < m
liigitatakse soojusvaheteid: Eelsoojendid, kondensaatorid, lendosasisald-ga aga puit, turvas ja põlevkivi. Lendosad on auruti, aurumuundid, gradiirid, regeneraatorid, külmutid jne. peam: süsinikmonoksiid, vesinik, metaan, küllastunud ja 2)Tööprinsiibi järgi jagunevad: pind- ja segamistüüpi küllastumata süsivesinikud, veeaur ja õliaurud. Lendosast soojusvahetid. Pindsoojusvahetis ümbritsevad igat järelejäänud tahket massi nim. koksiks. Koks koosneb peam soojuskandjat tahked seinad, mis võtavad soojusvahetusest osa süsinikust, sisald mõningal määral H, O, N ja S. Strukt järgi on kas osaliselt või täielikult. Pinnaosa, mille kaudu toimub koks pulbriline või paakuv. Turvas, prüünsöed, antratsiidid ja soojusvahetus nim. küttepinnaks. Pindsoojusvahetid jagunevad põlevkivid annavad pulbrilise koksi. Kivisüte koksistamisel saab rekuperatiivseteks ja regeneratiivseteks
Lo=lp-lk=B34AB-A12BA. metaan, küllastunud ja küllastumata süsivesinikud, q1=A23BA, q2=B41Ab. Pvk=const. Otto mootoritel Soojusvoog soojusläbikande korral: q=t1-t2/ veeaur ja õliaurud. Lendosast järelejäänud tahket massi on kasutegur määratav ainult surveastmega. t=1-1/k-1. (1/1+/+1/2, [W/m2]. q=t/Rt. q=kt, k-soojus- nim. koksiks. Koks koosneb peamiselt süsinikust, . läbikandetegur sõltub soojusjuhtivust mõjutavatest sisaldades mõningal määral vesinikku, hapnikku teguritest ja soojusläbikandest. lämmastikku ja väävlit. Struktuuri järgi on koks
gaasilised produktid—kütuse lendosad. Lendosade hulk sõltub kütuse keemilisest vanusest, vähenedes selle suurenemisega. Kõige väiksema lendosasisaldusega kütus on antratsiit, suurima lendosasisaldusega aga puit, turvas ja põlevkivi. Lendosad on peamiselt: süsinikmonoksiid, vesinik, metaan, küllastunud ja küllastumata süsivesinikud, veeaur ja õliaurud. Lendosast järelejäänud tahket massi nim. koksiks. Koks koosneb peamiselt süsinikust, sisaldades mõningal määral vesinikku, hapnikku lämmastikku ja väävlit. Struktuuri järgi on koks pulbriline või paakuv. Turvas, prüünsöed, antratsiidid ja põlevkivid annavad pulbrilise koksi. Kivisüte koksistamisel saab paakuva koksi. Suure lendosaga kütused süttivad hästi. Kütuse kütteväärtus. See on soojushulk, mis eraldub 1kg tahke- ja vedel või 1 normaalkuupmeetri gaaskütuse täielikul põlemisel
annaabi.ee 
