Eesti jalgpalli, korvpalli ja jalgpalli ajalugu
hakkasid mängima. Viibides siin laevadega, valiti mängukohaks sadama-sild ja hakati jalaga
taguma hoope õhku. Paremaks meheks oli see, kes jõudis lüüa palli kõrgemale õhku. Inglased
olid hästi varustatud, igal laeval oli mitu jalgpalli, peaaegu igal mehel olid jalgpallisaapad jne.
Tol ajal toodi laevadega Tall. sadama väga palju kookuspähkli koori, mis siit raudteed kaudu
saadeti edasi Vene linnadesse. Tallinna noorsoole oli see aeg kuldne aeg. Käidi sadamas
,,kokossi" jahil, sest kookuspähkle koor omas kaunikese hea maitse. Koolist vabanedes
liikusid õpilased parvedena sadama poole ja seal nad nägid ka esmakordselt, kuidas
meremehed tagusid palli taeva poole. Poisid vahtisid esmalt avasuil inglaste uut sporti ja
hakkasid siis lööma kaasa. Esiteks käisid palli järel, kui see veeres kaugele, pärast võtsid
inglased mõne kangema löögimehe ,,kampa", ja nii said poisid inglastega headeks sõpradeks.