Vanausuliste köök
olid pirukad. Eriti suurteks pühadeks tehti toit värskest
(mitte soolatud) lihast ja valmistati sülti. Lihavõteteks
(suurim püha aastas) olid laual veel kulitš ja värvitud
munad. Surnute mälestuspühal aga kutja.
Suurimaks patuks oli toidu äraviskamine.
Toidud
Vanausuliste tähtsaim toidus oli teravili. Teravilja osteti või vahetati muu kauba
vastu.
Ahjudes küpsetatud leivad olid suured, ümmargused. Küpsetati veel
paistekakkusid kokorg´eid.
Paastuajal oli suur tähtsus seentel. Seeni soolati ja kuivatati. Kuivatati enamasti
kivi- ja haavapuravikke. Iga seeneliik soolati eraldi. Toiduvalmistamisel seened
hakiti peeneks ja praeti sibulaga õlis. Söödi keedukartulite kõrvale. Seentest
valmistati suppe.
Korjati metsamarju, millest tehti moosi; mustikaid, vaarikaid kuivatati; jõhvikaid
säilitati värskena vees. Marjadest tehti pirukatäidiseid, keedeti kisselli ja
magusaid suppe.