Kui aluseks võtta varasem vooluvete üldpikkus (31 000 km) siis on säilinud looduslikke ja osaliselt muudetud voolusängiga veekogusid vaid 32%. Pandivere Kõigehõredam on vetevõrk Pandivere kõrgustikul. Pandivere kõrgustikul puudub vooluvesi 1375 km2 suurusel maa-alal. Jõelähe Jõe algus e. jõelähe võib alata: 1. allikast, 2. järvest, 3. voolata välja soost. Suurema jõe alguseks loetakse ka kahe väiksema jõe kokkuvoolamise kohta. Jõe osad Ülemjooks 1. suur lang 2. kiire vool Alamjooks 3. toimub uuristav tegevus (erosioon) 1. vesi voolab aeglaselt 4. settimist ei toimu 2. vooluga kohalekantud uhtained Keskjooks settivad, moodustades 1
Sälkorg – ristlõikes V kujuline, säng läheb peaaegu vahetult üle oru veeruks. Moldorg – ristlõige on U kujuline, säng on tekkinud oru nõgusasse põhja. Lammorg – tasane põhi, millesse on lõikunud säng. Perv – oru-veeru üleminek Terrassid – lammist kõrgemad astangud, mida paljudes orgudes võib paikneda. Jõe algus e. jõelähe võib alata: -allikast -järvest -voolata välja soost -suurema jõe alguseks loetakse ka kahe väiksema jõe kokkuvoolamise kohta Jõgi suubub: -merre -järve -teise jõkke -kaob liiva sisse või sohu -mõnede jõgede veed kasutatakse täielikult niisutamiseks, selliseid jõgesid nimetatakse suudmeta jõgedeks Jõe osad: Ülemjooks -suur lang -kiire vool -toimub uuristav tegevus (erosioon) -settimist ei toimu Keskjooks -vool rahulikum -uuristav tegevus nõrk -eelkõige uhtainete transportiv tegevus Alamjooks -vesi voolab aeglaselt
annaabi.ee 
