Siuru
laekur Artur Adson
kolm ülejäänut olid August Gailit, Henrik Visnapuu ja
Johannes Semper
[Kaastööd teevad ka teised kirjanikud (nt: Suits, Ridola, Aavik) ning kunstnikest Triik, Mägi
ja Vabbe]
Isiksustena olid nad kõik väga erinevad; sidus uusromantiline hoiak ja
sõpruskondlik läbikäimine.
Aastal 1919 lahkuvad tekkinud konfliktide tõttu A.Gailit ja H.Visnapuu,
asemele tulevad mõneks ajaks Alle ja Barbarus, ent see ei päästnud siurut
kokkuvarimisest.
Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse
populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud
Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli
eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid
selle uuele stiilitasandile.
Siuru poetess Marie Under kirjutas erootilisi sonette ning suur poeet Henrik
Visnapuu oli kohati päris rõve, aga alati õrn ja kunstitundlik. Siuru tegi
annaabi.ee 
