okupatsioon. Samuti lootsid eestlased, et Lääs võtab Balti riikide heaks midagi ette -- deklareeriti ju 14. augustil 1941 sõlmitud USABriti Atlandi hartaga, et kõikide sõja käigus sõltumatuse kaotanud rahvaste iseseisvus taastatakse. NSV Liit oli hartaga samal aastal ühinenud ja tunnustas näiteks Punaarmee osalusel likvideeritud Poola riigi pagulasvalitsust Londonis. Eesti avalikkuse toetuse leidnud Saksa mobilisatsioon õnnestus, kokkutulnutest võeti teenistusse 38 000 meest, kellest formeeriti seitse piirikaitserügementi ja rida väiksemaid väeosi. Eestisse toodi rutuga ka teistes rindelõikudes võidelnud eesti üksused. Suuresti tänu mobiliseeritud eestlastele ning nendega koos võidelnud hollandlastest, valloonidest, norralastest ja taanlastest vabatahtlike väeosadele peatati Punaarmee Eesti piiridel kaheksaks kuuks (veebruarseptember 1944). Murdmaks eesti väeosade võitlusvaimu, alustas Nõukogude lennuvägi 1944. aasta
Pataljon paistis positiivselt silma oma võitlusvõime ja -tahte poolest, kandes ka ränki kaotusi. 1944. aasta alguses purustasid Nõukogude väed Leningradi piiranud Saksa armeegrupi ,,Nord". Eesti oli peaaegu kaitseta, siia taganenud Saksa väeosasid jahtiv Punaarmee tungis juba veebruari alul mitmes kohas üle Narva jõe. Et Eesti ja Läti kaitsmiseks jõude nappis, kuulutati okupatsiooniorgani Eesti Omavalitsuse välja üldmobilisatsioon. Mobilisatsioon õnnestus, kokkutulnutest võeti teenistusse koos järelvõttudega üle 40 000 mehe, kellest formeeriti seitse piirikaitserügementi ja rida väiksemaid väeosi. Eestisse toodi rutuga ka teistes rindelõikudes võidelnud eesti üksused. Punaarmee pealetung peatati Eesti piiridel kaheksaks kuuks. Sinimägedes toimunud lahingud, kus osalesid parimad eestlastest koosnevad väeosad, olid veriseimad, mida kunagi Eesti pinnal peetud. Augusti alguses oli Punaarmee ülekaal raskerelvade ja isikkoosseisu osas mitmekordne
eeldusel, et suudetakse hoida ära uus Nõukogude okupatsioon. Samuti lootsid eestlased, et Lääs võtab Balti riikide heaks midagi ette -- deklareeriti ju 14. augustil 1941 sõlmitud USA Briti Atlandi hartaga, et kõikide sõja käigus sõltumatuse kaotanud rahvaste iseseisvus taastatakse. NSV Liit oli hartaga samal aastal ühinenud ja tunnustas näiteks Punaarmee osalusel likvideeritud Poola riigi pagulasvalitsust Londonis. Eesti avalikkuse toetuse leidnud Saksa mobilisatsioon õnnestus, kokkutulnutest võeti teenistusse 38 000 meest, kellest formeeriti seitse piirikaitserügementi ja rida väiksemaid väeosi. Eestisse toodi rutuga ka 44 teistes rindelõikudes võidelnud eesti üksused. Suuresti tänu mobiliseeritud eestlastele ning nendega koos võidelnud hollandlastest, valloonidest, norralastest ja taanlastest vabatahtlike väeosadele peatati