Nõiad
nime ja tegevuse ümber tekitab aga selle teema ümber palju salapära, mille avaruste uurimine
mulle referaadi käigus osaks sai.
Nõiad, nõiakunst ja nende ajalugu Euroopas
Suure nõiahulluse aegu 15. sajandil maalisid sõnaseadjad nõidade toimetamisest üsna
pentsiku pildi.
Päike on loojunud, ausad inimesed magavad. Nõiad, mõned mehed, enamikus aga
naisterahvad, lipsavad sängist välja, püüdes oma kaasade und mitte häirida. Nad
valmistuvad sabatile minema. Need, kelle eluase on kokkutulekupaigale lähemal, võtavad
teekonna ette jalgsi; teised hõõruavd oma ihu sisse salviga, mis laseb neil õhku kerkida ja
loomade, aiateivaste, luudade või pinkide seljas lennata. Kokkutulekupaigas, mis asub
keldris, koopas või elutul nõmmel, on neid ootamas kuni paarkümmend seltsilist nõida. Kui
juhtub olevat ka neofüüte, eelneb tavapärastele toimingutele vastuvõtutseremoonia.
Uustulnuk köidetakse kultuse külge sidemetega, mis teevad lahtiütlemise talle raskeks. Ta
annaabi.ee 
