tekkinud maakoore http://et.wikipedia.org/wiki/Tennessee_j%C3%B5gi kokkusurvepingete väljas, http://www.google.ee/imgres? q=mount+mitchell&um=1&hl=et&sa=N&biw=1440&bih=809&tbm=isch&tbn kui kaks mandrilise
Mittetektoonilised e kompaktsioonilised kurrud võivad tekkida erinevalt tihenevates setendites. Kurrud võivad olla kas sümmeetrilised või sukelduvad. Sukelduvate puhul on lisaks kurru kallutusele ka kurru ,,telg" viltu ja laskuv. Antiklinaalne kurd paine maapinna suunas, Sünklinaalne kurd paine allapoole. Kurde liigitatakse ka kurru lainete kalde järgi. Kuppelkurrud. Kurdmäestikud = orogeenid = kurdvööndid. kanada kaljumäed, apalatsid, alpid. Kurdmäestikud tekkivad kokkusurvepingete väljas ja amrkeerivad oma tekkeaegseid laamade kokkupõrke piire. Üle 540 Ma vanad mäestikud on kulutatud ja mattunud. 540-250 Ma vanad on ,,vanad kurdmäestikud". 250 Ma ja nooremad on ,,noored kurdmäestikud". Alpid on 65 Ma vanad ja nooremad. Eesti aluskorra moodustub kulutatud ja maetud Svekofenni kurdmäestik (1800-1900Mat) Maateaduste alused I (22.sept) Eesti aluspõhjakivimeis on peamisteks lõhesuundadeks diagonaalselt NW-SE ja NE-SW /
Tasapinnalist telgpinda nimetatakse telgtasandiks. 105. Kurdude liigitus kurru telgpinna orienteerituse järgi: püst-, kald- ja lamav kurd. Kaldkurrud. Telgpinnad on kaldus, kurrutiibade kallakussuunad ja kaldenurgad on erinevad. Lamavad kurrud. Telgpinnad on horisontaalsed. Püstkurd. Kurru tiivad on vertikaalsed (isoklinaalne kurd). 106. Kurdude peamine esinemiskoht orogeenis kurrutuse ja pealenihete vöönd Orogenees e. mägede teke (inglise k. orogeny). Orogeen on kokkusurvepingete väljas tekkinud ulatuslik piklik kurrutatud ja deformeeritud geoloogiline struktuur. Orogeensed vööndid tekivad litosfääri laamade kokkupõrkel, kus ookeanilise maakoorega laam sukeldub mandrilise maakoorega laama alla, samal ajal seda kokku pressides (nt Andid) või kahe mandrilise laama kokkupõrkealale (nt Himaalaja). Kontinentaalne koor ei "upu/sukeldu" kunagi astenosfääri
annaabi.ee 
