Taani raamatukultuur
laul vaheldub dialoogiga. Nii üritas ta vodevilli ülekandmist ka Taani pinnale. Ta lõi alates
aastast 1825 vodevilli alal rea kõigiti õnnestunud, maitsekaid taani algupärandeid: ,,Kuningas
Saalomon ja kübarsepp Jörgen", ,,Aprillinarr", ,,Lahutamatud", ,,Ei" jt. Ta saavutas
ennenähtamatu elavuse Taani teatrielus, tükid omandasid säärase populaarsuse. Vodevill pidi
tema selgituste järgi olema ooperi ja komöödia (kahe tunnustatud liigi) kokkusulatis ja
omama erilisi reegleid. Heibergi formaalne esteetikasuund kaitses vormi sisu ees. Peale
vodevillide on Heiberg kirjutanud mõned rahvalauludega ehitud, hästiõnnestunud
romantilised laulumängud: ,,Elverhöj" (Haldjamägi 1828), ,,Syvsoverdag" (Seitsme magaja
päev 1848). Püsiva väärtusega teose aga, kus tema intelligentne, satiiriline talent kõige
kunstipärasemalt on avaldunud, lõi ta 5-pildilise dramaatilise luuletisega ,,Üks hing pärast
surma" (ilmus kogus Uued luuletised 1841)