Pühakud keskaja inimese elus
kujunemisel. Pühakute füüsiliste säilmete austamise traditsioon sai alguse juba kiriku algusaegadel.
Pealtnägija on kirja pannud loo 155. aastast, mille kohaselt kristlik kogukond kogus kokku püha
Polykarpose luud, mis jutustaja sõnul olid ,,väärtuslikumad kui kalliskivid ja peenemad kui puhas
kuld" seejärel viisid kristlased pühaku säilmed sobilikku paika, kuhu rahvas võis koguneda ,,tema
märtriks saamist tähistama".
Märtrite haudadest olid saanud kokkusaamispaigad, kus kristlased pidasid armulauda ja mälestasid
oma pühakuid. Säilmetest oli saanud ainus kokkupuutepunkt pühaku ja inimese vahel. Väga levinud
olid lood imetegevatest reliikviatest, mis tegid inimesi terveks ja paremaks. ,,Ja Jumal tegi
iseäralikke vägevaid tegusid Pauluse käte läbi, nii et ka tema naha pealt võetud higirätikud ja
põllesid viidi haigete peale ja tõved lahkusid neist" (Apostlite teod 19:11-12).
annaabi.ee 
