Eesti XX sajandi algul
Küsimus: Milliseid maid tuleb
riigistada? Kas kõikide mõisamaid, mis kuuluvad ka eestlastele. Kas tuleb riigistada
kõik talumaad ära? Riigistada mõisahooned, loomad, tööriistad. Mida riigistatud
maadega tuleb teha? 9 hääletas vastu, 63 hääletas poolt (~ 120 liiget oli), mõned
liikmed jäid erapooletuteks. Riigistamisele kuulus kogu mõisamaa, sõltumata, kas nad
kuulusid baltisakslastele või eestlastele. Kirikumõisad jäid osaliselt püsima. Talusid
keegi ei puutunud. Kokkuriigistati 2,4 miljonit hektarit. Asundustalu suurus on 16,4
hektorit (Ostutalud olid üle 30, 50, 100 hektari). Asundustalud anti rendile, ei müüdud
päriseks. Maareformi läbiviimiseks kaasati kohalikud omavalitsused. Need, kes
soovisid saada maad pidid esitama oma tahtmise vallakogule. Esimesed, kes said
maad olid I MS väljapaistnud sõjaväelased (2000 meest said tasuta maavaldused
riigipoolt). II järjekorras olid Vabadussõjas invaliidistunud mehed ja langenud meeste
pered
annaabi.ee 
