enamus lastehalvatuse juhtumeid arenenud riikides viimastel aastakümnetel on põhjustatud vaktsineerimisest HAIGUSPILT peiteaeg keskmiselt 11 päeva, võimalik ka kuni 2335 päeva haigus kulgeb erinevate raskusastmete ja vormidena Sümptomid: peavalu, palavik, loidus, halb enesetunne, isutus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus või –kinnisus enamusel (9095%) polioviirusega kokkupuutunutest ei teki mingeid sümptome ENNETAMINE hügieenireeglite korrektne täitmine (kätepesu!) tasakaalustatud toitumine (puuja juurvilju 80%, tärklise ja valgurikkaid toite 20%) organismis peab olema piisavalt kaltsiumi, joodi ja Bvitamiine piirata suhkrutarbimist vaktsineerimine RAVI spetsiifiline ravi puudub nakkushaiguste puhul tugevdada ja toetada immuunsüsteemi antioksüdantidega C ja E
Hävinud rakkude poolt juhitavad lihased kaotavad funktsioonivõime. Mittevaktsineeritud nakatunutel tekivad halvatussümptomid 0,1- 4 1% (nendest sureb aastas 5-10 %). Ülejäänud patsientidel kujuneb aparalüütiline (mitte halvatussümptomitega) vorm või viiruskandlus. Seega on halvatussümptomitega lastehalvatus tegelikult polioviirusinfektsiooni komplikatsioon.[5] Enamusel polioviirusega kokkupuutunutest ei teki mingeid sümptome. Ka teised enteroviirused võivad põhjustada halvatussümptomeid, kuid erinevalt poliomüeliidist on need peaaegu eranditult mööduvad. Sümptomid Keskmisel on haiguse peiteaeg 11 päeva, kuni 23-35 päeva. Haigus kulgeb erinevate raskusastmete ja vormidena. Tüüpilisel juhul algab haigus järsku palaviku tõusuga 38-40 oC ja ja erinevate nähtudega nagu näiteks: peavalu, loidus, halb enesetunne, isutus, oksendamine.