Vägivald eestis
Seega langeb meestele
paarisuhtes osaks pigem kergem ja naistele raskem vägivald. Seetõttu on ka füüsilise vägivalla
tagajärjel saadud vigastused meestel ja naistel erinevad. Nendest meestest, kes viimase viie aasta
jooksul on kogenud füüsilist vägivalda paarisuhtes, ei saanud viimase juhtumi ajal 80% mingeid
füüsilisi vigastusi (joonis 2). Seevastu vaid pool naistest pääses vigastusteta.
2009. aasta uuringu andmetel on naiste seas enam paarisuhtevägivallaga kokkupuutunuid ja
viimasest sellisest juhtumist kellelegi rääkinuid: viimati toimunust rääkis 77% naistest ja 37%
meestest. Pool naistest koges viimase juhtumi ajal raskemat füüsilist vägivalda (peksmist,
kägistamist, relvaga rünnakut vms) ja neljandik neist ei rääkinud sellest juhtumist kellelegi. Meeste
puhul oli viimase juhtumi ajal raske füüsilise vägivallaga kokkupuutunute hulk nii väike, et neid
tulemusi ei ole võimalik valikuuringuga analüüsida