Sooteadus
kadumine metsade soostumisel. Vesi võib endas lahustada teatud määral hapnikku, mida taimed on
võimelised kasutama, kuid tavaliselt ei piisa sellest taimede vajaduste rahuldamiseks, eriti seisva
vee puhul. Seisev vesi muutub hapnikuvaeseks ja taimede kasv seisva veega aladel kiduraks isegi
siis, kui mineraalseid toitaineid on küllalt.
Uurimused on näidanud, et seisva veega soodes sisaldab vesi isegi soopinna pealmises kihis,
mis on õhuga paremas kokkupuutumises, hapnikku vaevalt 0,4 cm3 liitri kohta, kuna 20 cm
sügavusel soopinnast allapoole ei sisalda vesi peaaegu üldse enam hapnikku. Seevastu on aga
lodumetsas mulla vee hapnikusisaldus rahuldav, kõikudes 0,9...3,3 cm3 1 liitri kohta.
Mineraalmaal, mis liigvee all ei kannata, sisaldab põhjavesi 1 liitri kohta 4...8 cm3 hapnikku.
Hapniku puudumise tõttu ei tungi taimejuured soos põhjavee piirkonda, vaid jäävad mulla
pindmisse horisonti, kuhu õhu juurdepääs on parem