Maailmakirjandus III - Valgustus, romantism ja realism.
18. saj proosa
autoreid eristab see, et igaüks mõtles välja viisi,kuidas ta oma romaani
kirjutab. Nende romaanide pinnal hakkas arenema lineaarne jutustamise
stiil, tugineb kunagisele eeposele. Sündmused lähevad punksti A punkti B.
Lawrence Herne lükkab lineaarse kirjutuse ümber.
Hakkab arenema kaasaegne romaan.
Oma laadi loovad ka prantsuse kirjanikud. 18.saj on murranguline, maailm
on muutunud enam-vähem globaalseks. On toimunud taas kokkupuutud
teiste kirjandustega, ida kirjandused, pärsia kirjandus, araabiakeelne
kirjandus. Võetakse eeskujuks mõni teine tava. Tegelevad kaasaegse
ühiskonna kritiseerimisega. Vaatlevad oma kaasaja tavasid ja kombeid.
Swift, Defoe jne. Samuti ka prantuse autorid. Voltaire ja Montesquieu
(,,Pärsia kirjad", sisult poliitiline, jälgib valgustusromaani üldist suunda).
Voltaire oli suur vormiuuendaja, püütis kõikides zanrites midagi muuta. Ta
oli paljude hilisemate algatuste esmatarvitaja