Eesti lähiajalugu
aktsepteeritud – see oli nn rahvademokraatia periood. Tegelikult oli see taktikaline käik Stalini poolt, sest
suhe sõjaaegsete liitlastega ja külma sõja problemaatika tõttu oli ta huvitatud suhete jätkumisest Lääne
riikidega. Alates 1947. lülitati kiirkorras tasa kõik rahvusliku elemendiga sotsialismi ehitamise plaanid.
Areng Baltikumis ja Ida-Euroopas sõjajärgsel perioodil kardinaalselt erinev ei olnud. Kokkupuutepukte
rohkem, kui esmapilgul võiks arvata.
Poliitilised olud.
(EAVI, 264-268, 279-282, 309-314; Kaasik 2016) [L+I]
Hilisstalinistlik NSV Liit: võimuvõitluse põhijooned.
Stalinism: 1922-53 – Jossif Stalin. Hilisstalinism 1947-1953. Erakorralised muudatused, nt leppimine
õigeusu kirikuga, et ühendada rahvast. Järeleandmised rahvuslikul pinnal.
Kui olid sõja võidus kindlad, siis hakati nn rahvuslikku NEPi (novaja ekonomitšeskaja politika)
tasalülitama