"kokkupuutekohale" - 1 õppematerjal

Põhja Eesti rannikumadalik

kilomeetrini. Madalik tõusis vee alt suhteliselt hiljuti (u. 5000 aastat tagasi). Kõige enam leidub siin mere tegevuse tulemusena kujunenud setteid ja pinnavorme. Laialdased alad on kaetud mereliivaga, seda eriti jõesuudmete piirkonnas. Rohkesti on rannaastanguid, rannavalle ja luiteid. Kitsaste sooribadega üksteisest eraldatud rannavallistikud moodustavad sageli omapäraseid viirulisi maastikke, näiteks Letipea poolsaarel ning Pudisoo ümbruses. Põhja-Eesti klindi ja rannikumadaliku kokkupuutekohale on kuhjunud ulatuslikud rusukalded, mis palistavad klindi jalamit ning loovad erilised tingimused taimestiku kasvuks. (Põhja-Eesti pankrannik) 4 Kliimaolud Põhja-Eesti rannikumadaliku kliima erineb mõneti naaberalade omast. Mere vahetu mõju põhjustab sisemaaga võrreldes nii kevade kui ka sügise hilinemise. Suurem on kiirgushulk ja päikesepaiste kestus. Põhja-Eesti paekallas kaitseb rannikut sisemaiste õhumasside eest.