Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kokkupuutealadele" - 2 õppematerjali

Lähisekvatoriaalne kliimavööde
3
doc

Lähisekvatoriaalne kliimavööde

Ardu Põhikool LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE Referaat Kreete Lüll 8.a. klass 16.11.2006 Ardu 2006 Lähisekvatoriaalne kliimavööde ümbritseb ekvatoriaalset kliimavöödet ning on ise omakorda ümbritsetud troopilisest kliimavöötmest. See on vahekliimavööde. Need tekivad erinevate õhumasside kokkupuutealadele. Seal kujuneb kaks aastaaega. Pool aastat valitsevad põhja-, teine pool lõunapoolsed põhikliimavöötmed. Kliima mõjutab nii taimestikku, jõgesid-järvi kui ka muldi ning määrab ära selle, kuidas inimesed elavad ja millega tegelevad. Lähisekvatoriaalset vöödet mõjutab suvel sademeterikas ning väga niiske õhuga ekvatoriaalne vööde. Seetõttu on seal suvel tohutult soe. Puhuvad mussoontuuled (suunda

Geograafia → Geograafia
35 allalaadimist
Maa kui süsteem
41
docx

Maa kui süsteem

Laamade liikumise põhjused o Tektoonilised jõud põhjustavad litosfääri lõhustumist plokkideks (litosfääri laamadeks), laamade liikumist ning haprate ning plastiliste deformatsioonide teket maakoores. o Tektooniliste jõudude mõjul tekkivad pinged ja kivimite deformeerumine. o Laamasid purustavad ning liigutavad tektoonilised jõud tekitavad kivimites pingeid, mis kontsentreeruvad suuresti litosfääriplokkide kokkupuutealadele. Sõltuvalt mõjuvate jõuvektorite ja laamade liikumise suunast jaotuvad tekkinud pinged kolme suurde rühma: a. kahe teineteise poole suunatud jõuvektori tulemusena püütakse keha kokku pressida s.o. toimub keha lühenemine. Seda tüüpi pinget nimetatakse survepingeks. b. kahe teineteisest eemale suunatud jõuvektori resultandina toimub keha välja venitamine

Geograafia → Geograafia
79 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun