paratamatult kokkuprkele valitsusvimudega. Salahing alustas relvavitlust Qingi dnastia vastu ja see kestis 15 aastat. Hongi poolehoidjaid hakati kutsuma taipingideks suure hveolu eest vitlejateks. Kesk-Hiinas lid nad oma riigi, mille nimetasid Suure Hveolu Taevariigiks. Pealinnaks sai Nanking. Hong kuulutati uue riigi keisriks. Ta lhemad vitluskaaslased said vrsti tiitli. Talupojad, kes olid massiliselt hinenud taipingidega, ei saanud midagi. Peagi tekkisid taipingide seas lahkhelid, isegi kokkuprked. Paljud lksid koju, saamata lubatud hveolu. Taipingide juhid ei suutnud korrastada riigi rahandust, luua kontakte teiste Mandu-vastaste liikumistega ega arendada suhteid vlisriikidega. Viimased jlgisid hoolega taipingi liikumise kulgu. Sel ajal pingestusid nende suhted uuesti Qingi valitsusega. Hiinlaste kallaletung hele Briti laevale vallandas Teise oopiumisja (1856-1860). Inglismaa ja Prantsusmaa sjalaevad pommitasid Hiina sadamalinnu, saatsid maale dessantksusi, vallutasid Kantoni,
(2) Koormusi liigitatakse järgmiselt: (i) nende ajalise muutumise seisukohalt: · alalised koormused (G) - näiteks konstruktsioonide omakaal, sisseseade, abikonstruktsioonide ja statsionaarsete seadmete kaal; Projekteerimise alused 19 · muutuvad koormused (Q) - näiteks kasuskoormused, tuule- ja lumekoormus; · avariikoormused (A) - näiteks plahvatused, transpordivahendite kokkuprked konstruktsioonidega jms.; (ii) nende liikuvuse järgi: · kinniskoormused - näiteks omakaal; · liikuvad koormused - koormused, mille puhul on võimalikud erinevad koormusjuhtumid - näiteks liikuvad kasuskoormused, tuulekoormus, lumekoormus; (iii) nende mjumisviisi järgi: · staatilised koormused, mis ei põhjusta konstruktsioonis või selle osades nimetamisväärseid kiirendusi:
annaabi.ee 
