Mäeküla piimamees
too ju tema naine, kuid amet nagu selleks oli Mäeküla piimameheks olemine ja
selle pealt raha kokku ajamine, tundus sama ahvatlev. Kuid Mari polnud enda
solutamisega ühe mehe käest teise kätte nõus ja nii ei saanud ka Mari mees uue
ameti peal kätt proovida. Kui aga need mõtted meest nii väga piinama hakkasid,
ei suutnud Prillup enam kuidagi rahu saada, ja Mari, olles näinud oma mehe
kannatusi, jäi suure kokkupleppega lõpuks nõusse.
Von Kremer ja Prillup said oma tahtmise, Mari oli sunnitud olema Kremeri
silmarõõmuks, et ta mees enam ei piinleks. Kuid mis sellest siis tõeliselt kasu oli?
Polnud see piimamehe amet midagi nii erilist, pealegi oli ilma naiseta ikka kuidagi
halb olla ja südamele langes raske koorem. Pealegi sai Prillup surma, aga kas ilma
selle suure mürglita oleks see juhtunud? Marist räägiti lõpuks taga ning ei olnud