Eeltuumsetel asub pärilikkusaine tsütoplasmas. Päristuumsete rakkudes ümbritseb tuuma tuumamembraan. Tuumamembraani ülesanneteks on lahutada üksteisest geenide avaldumise etapid ning kaitsta DNAd füüsiliste ja keemiliste mõjutuste eest. Tuumamembraanis on tuumapoorid. Tuumapoorid reguleerivad ainete liikumist tuuma ja tsütoplasma vahel. Kõiki rakutuumas paiknevaid kromosoome kokku nimetatakse kromatiiniks. Kromotiini kokkupakituse tase muutub rakutsükli käigus. Tuumas on ka üks või mitu tuumakest. Neis sünteesitakse ribosoomi-RNAd, samuti moodustuvad tuumakestes ribosoomid. Joonis 4 Rakutuuma ehitus
10. Tea rakutuuma ehitust ja ülesandeid, tuumakese olemust. Tuum- juhib raku elutegevust, sisaldab ja säilitab pärilikkusainet Tuumake- seal toimuvad aktiivsed sünteesi protsessid 11. Selgita,milest koosnevad kromosoom ja kromatiin,ning mis on nende ülesanded. (õpik lk 88 – 91, slaidid) Kromosoom- üks kokkupakitud DNA-molekul koos valkudega Kromatiin- rakutuumas asuv pärilikkusaine koos valkudega, mille kokkupakituse tase muutub rakutsükli käigus 12. Oska võrrelda loomarakku taimerakku ja seenerakku omavahel. Oska sõnastada nii sarnasusi kui ka erinevusi. 13. Tea seente ja bakterite ehitust ning nende tähtsust looduses. 14. Tea mõisteid: sümbioos, patogeen, plastiid, hüüf, mütseel, liitorganism. Sümbioos-organismidevahline vastastikku kasulik koostöö Patogeen- haigusetekitaja
• Kromosoom on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed). • Kromatiid on geneetiliselt identse informatsiooniga koopia kromosoomist, mis on ühendatud sellesama kromosoomiga tsentromeeri kaudu. • Kromatiin on eukarüootse organismi kromosoomide DNA ja valkude kompleks, mis värvub kromosoomide diferentsiaalvärvimisel eri moodi sõltuvalt kromosoomide kokkupakituse astmest ja DNA-järjestusstruktuurist. • Telomeer on on DNA ahela piirkond enamiku liikide eukarüootse raku kromosoomi kummaski otsas. • Nukleosoom on DNA ja histooni kompleks, peamised kromatiini struktuurühikud. • Histoonid on aminohappest koosnevad aluselised valgud, mille ümber keerdub DNA. • Histooni kood on histooni kindlas kohas paiknev kindel amoinohape, mille atsüleerimisel või siis
57.Tuuma ümbritseva membraani ülesanded? Eraldab DNA tsütoplasmast 58.Miks on tuumamembraanis poorid? Läbi nende liiguvad ained tuuma ja tsütoplasma vahel 59.Mis toimub tuumakeses? Toimub ribosoomi-RNA ja ribosoomide moodustumine 60.Mis on kromosoom? Üks kokkupakitud DNA-molekul koos valkudega 61.Mis on geen? DNA lõik, mis määrab ühe RNA-molekuli sünteesi 62.Mis on kromatiin? Rakutuumas asuv pärilikkusaine koos valkudega, mille kokkupakituse tase muutub rakutsükli käigus 63.Kromosoomide ülesanded? Päriliku info avaldamine ja edasiandmine 64.Millal kromosoomid kahekordistuvad? Enne raku jagunemist 65.Miks näeb kromosoome mikroskoobiga vaid raku jagunemise ajal? Nende mõõtmed on enne pooldumist suurimad 66.Mitu kromosoomi on inimese keharakkudes? 46 67.Mitu kromosoomi on inimese sugurakkudes? 23 68.Walther Flemingi tähtsus bioloogias? Avastas kromosoomid
*Geenid asuvad kromosoomides. PÄRILIKKUSAINE ASUB TUUMAS *Eeltuumsetel asub pärilikkusaine tsütoplasmas. *Päristuumsete rakkudes ümbritseb tuuma tuumamembraan. See lahutab üksteisest geenide avaldumise etapid ja kaitseb DNAd füüsiliste ja keemiliste mõjutuste eest. *Tuumamembraanis on tuumapoorid, mis reguleerivad ainete liikumist tuuma ja tsütoplasma vahel. *Kõiki rakutuumas paiknevaid kromosoome kokku nim kromatiiniks ning selle kokkupakituse tase muutub rakutsükli käigus. *Tuumas on ka üks või mitu tuumakest. Neis sünteesitakse ribosoomi-RNAd, samuti moodustuvad seal ribosoomid. *Inimesel on rakus 46 kromosoomi v.a. sugurakkudes. *Peale tuuma sisaldavad väikesel hulgal DNAd ka mitokondrid ja taimede kloroplastid. DNA JA RNA SÜNTEES DNA replikatsioon protsess, mille käigus kopeeritakse DNA-molekul Transkriptsioon protsess, mille käigus DNAs paikneva info põhjal sünteesitakse RNA-ahel
5) Allasurutud ainevahetus mutatsioonide vältimiseks. 6) Teatud arenguetappidel on sugurakud kehavõõrad, s.t. ei tohi verega otseselt kokku puutuda. 7) Sugurakud on olemuselt ,,vabad rakud" nad ei kuulu ühegi koe koostisse. 8) Sugurakkude eriosad on erineva bioväärtuse ja biorolliga. viljastumisejärgselt kasutatakse ära vaid pea. Viljastatud munarakus on valdav osa e. rebu toitevaru. Spermide ehitus ja mitmekesisus Osad : 1) Pea tuum, tuumas on kokkupakituse aste kõige suurem maailmas. Akrosoom muundunud Golgi kompleks, mis sisaldab lõhustavaid ensüüme. Tsütoplasma. 2) Keha e. vaheosa mitokondrid (kuni 10) ATP, tsentrioolid 3) Saba e. vibur tüüpiline päristuumne vibur (korrapärane siseehitus(2+9*2) ja tubuliini mikrotorukesi Spermide mitmekesisus 1) Viburitest viburite arvust a. Vibureid pole. Nt. puukide spermidel, vesikirpude spermidel, solkmete spermidel b
5’- 3’, teises ahelas aga 3’-5’. See tähendab, et DNA üksikahela ühes otsas on vaba 3’OH rühm (kust toimub kasvamine), teises otsas 5’P-rühm. Suhkru 3´C küljes olev OH-rühm ühineb lisanduva nukleotiidi suhkru 5´C-ga seotud fosfaadi vesiniku aatomiga; eraldub vesi H 2O ja vabaneb pürofosfaat 28 45. Bakterikromosoomi struktuur. Erinevate organismide genoomid on erineva suurusega. Sellest tulenevalt on ka erinev genoomi kokkupakituse aste. Bakterikromosoomiks on kaksikahelaline DNA. Bakterite geneetiline informatsioon asub ühes rõngaskromosoomis, mis esineb rakus tuumapiirkonnas, mida nimetatakse nukleoidiks (tuumamembraan puudub). E.Coli kromosoomi kontuurpikkuseks on ca 1500 mikromeetrit, mis sisaldab 2500-3000 geeni. E.Coli enda raku diameeter on aga 1-2 mikromeetrit. Seega peab olema bakteri kromosoom tugevalt kokkukeerdunud ehk kondenseerunud. Kromosoom on 1000 korda lühemaks kokku pakitud, muudustub 400 lingu.
Mõnedel liikidel on erinevate kromosoomide arv isegi üle saja. Iga kromosoom koosneb lineaarsest DNA molekulist, mis on valkudega väga tihedalt kokku pakitud. Inimese kromosoomi DNA kontuurpikkus varieerub 2,5 kuni 5 cm vahel. Kõikide inimese kromosoomide DNA kogupikkus ulatub üle meetri. Jagunevates rakkudes on DNA kromosoomides eriti tihedalt kokku pakitud, kondenseerunud, ning iga kromosoom on valgusmikroskoobiga vaadeldes eristatav. Mittejagunevates rakkudes on DNA kokkupakituse aste väiksem ning kromosoomid ei ole üksteisest eristatavad. Jagunevates rakkudes on näha kromosoomide struktuursed iseärasused. Replitseerunud kromosoom koosneb kahest tütarkromatiidist, mis on teineteisega ühinenud tsentromeeri kaudu. Tsentromeeri asukoht on erinevatel kromosoomidel erinev, paiknedes kas kromosoomi keskel või ühes tema otsas. Kromosoomide liikumise eest vastaspoolustele raku jagunemise käigus vastutab tsentromeeris asuv kinetofoor.
Mõnedel liikidel on erinevate kromosoomide arv isegi üle saja. Iga kromosoom koosneb lineaarsest DNA molekulist, mis on valkudega väga tihedalt kokku pakitud. Inimese kromosoomi DNA kontuurpikkus varieerub 2,5 kuni 5 cm vahel. Kõikide inimese kromosoomide DNA kogupikkus ulatub üle meetri. Jagunevates rakkudes on DNA kromosoomides eriti tihedalt kokku pakitud, kondenseerunud, ning iga kromosoom on valgusmikroskoobiga vaadeldes eristatav. Mittejagunevates rakkudes on DNA kokkupakituse aste väiksem ning kromosoomid ei ole üksteisest eristatavad. Jagunevates rakkudes on näha kromosoomide struktuursed iseärasused. Replitseerunud kromosoom koosneb kahest tütarkromatiidist, mis on teineteisega ühinenud tsentromeeri kaudu. Tsentromeeri asukoht on erinevatel kromosoomidel erinev, paiknedes kas kromosoomi keskel või ühes otsas. Kromosoomide liikumise eest vastaspoolustele raku jagunemise käigus vastutab tsentromeeris asuv kinetohoor.
Mõnedel liikidel on erinevate kromosoomide arv isegi üle saja. Iga kromosoom koosneb lineaarsest DNA molekulist, mis on valkudega väga tihedalt kokku pakitud. Inimese kromosoomi DNA kontuurpikkus varieerub 2,5 kuni 5 cm vahel. Kõikide inimese kromosoomide DNA kogupikkus ulatub üle meetri. Jagunevates rakkudes on DNA kromosoomides eriti tihedalt kokku pakitud, kondenseerunud, ning iga kromosoom on valgusmikroskoobiga vaadeldes eristatav. Mittejagunevates rakkudes on DNA kokkupakituse aste väiksem ning kromosoomid ei ole üksteisest eristatavad. Jagunevates rakkudes on näha kromosoomide struktuursed iseärasused. Replitseerunud kromosoom koosneb kahest tütarkromatiidist, mis on teineteisega ühinenud tsentromeeri kaudu. Tsentromeeri asukoht on erinevatel kromosoomidel erinev, paiknedes kas kromosoomi keskel või ühes otsas. Kromosoomide liikumise eest vastaspoolustele raku jagunemise käigus vastutab tsentromeeris asuv kinetohoor.
annaabi.ee 
