Looming Debussy'l kujunes ainult talle omane stiil, esimene näide sümfooniline prelüüd ,,Fauni pärastlõuna", mida peetakse esimesed impressionistliku muusika näiteks Euroopas. Debussy plaanis seda 3-osalise sümfooniana, kuid lõppvariant oli siiski 1-osaline. Esiettekanne 1894. Põhineb ühel teenal: laskuval ja tõusval käigul(flööt). Kogu arendus on orkestri- ja saatepartiis, teema ei muutu. Fauni ja flööti pannakse kokku. ,,Nokturnid" sümfooniline triptühhon on 3-osaline kokkumiksitud variant, kuid 3-s osa pole valminud. Korraga valmisid I osa ,,Pilved" ja II osa ,,Pidustused". Aasra hiljem lisandus III osa ,,Sireenid" (lisas koori, naissolistid, kindel arv hääli ja kindel arv lauljaid). Debussy kirjutas selle teose 2 aasta jooksul. MK: ,,Sümfooniline eskiis"; ,,Meri" ( I ,,Koidust", II ,,Lainete mäng" ja III osa ,,Mere ja tuule kahekõne) Debussy on pianist, dirigent, helilooja. Ta lõpetas Pariisi konservatooriumi, hiljem täiendas ennast Roomas.
seda reklaami suunata. Kunstnikud olid omamoodi mängurid kahe ala vahel, väites ise, et ei näe mingeid hierarhiaid erinevate visuaalsete grammatikate vahel. Destudio seltskond nägi nii meedias kui reklaamis hiilgavat võimalust kunsti suhtluseks ühiskonnaga, pidades kunsti esmaseks funktsiooniks kommunikatsiooni. Destudio näitus 1993.a. galeriis "Luum" oli esimene näitus kommunikatsioonist, tehnoloogiast ja informatsioonist. Kunstnikud esitasid suuri kokkumiksitud ja hakitud fotokujutisi erinevates stiilides, ajastutes, religioonides, kujundites. Need aastakümned olid ühed vaheldusrikkamad ja kiirestiarenenumad meie kunstis. Eesti kunstiajalugu on olnud läbi aegade kirev ja elav. Ajast aega on ta pidanud võitlema võõra võimuga ja tulenevalt sellest ongi meie kujutav kunst arenenud, teistest riikidest sissevoolavatest kunstivooludest. Kasutatud kirjandus: Sirje Helme ja Jaak Kangilaski "Lühike Eesti kunsti ajalugu"
annaabi.ee 
