Eesti keskaeg
Algas peapiiskopi ja ordu vaheline võitlust võita Riiat enda poole linna privileegide
kinnitamise või laiendamise abil. Puhkes kolmeteistaastane sõda Preisimaal, mis
jättis kõrgmeistri ilma Preisimaa rikkamast lääneosast ja viis ta läänisõltuvusse
Poola kuningast. Riia küsimus tõusis uuesti esile 1470. aastatel, kui peapiiskop ja
ordumeister Riia linnas magistraati, gilde ja mustpäid üksteise vastu ässitasid. 1472.
aastal Riia linn kokkuleppis orduga, kuid peapiiskop oli sunnitud otsima toetust
paavsti ja keisri juures. Ta lasi nii ordu kui ka Riia linna kirikuvande alla panna ja
võttis ühendust Hansa Liiduga, Rootsi ja Taani valitsejatega. Ordu sõjakäik
peapiiskopi ja tema toetajate vastu oli edukas. Kui suri peapiiskop siis Saksa ordu lasi
1481. aastal endale läänistada peapiiskopkonna ja Riia linna. Siiski ei õnnestunud
Liivimaa ordul peapiiskopiks suruda oma kandidaati. Linn polnud rahul ordu