Jäätmetest
(lillevaasid, kunstlilled ja pärjad, kilekotid, küünalde jäägid jms). Et Eesti kalmistud on traditsiooniliselt
kõrghaljastusega, siis hooajati tuleb arvatavasti väga palju puulehti. Kui suur massiprotsent
kalmistujäätmetest on orgaaniline aine ja kui palju on prügi, ei ole teada.
Kalmistupraht on kiiresti vaja kalmistu piiridest välja vedada. Selleks koondatakse hauaplatsidelt
kogutud jäätmed kokkuleppelistesse paikadesse ning pannakse kas prügikonteineritesse või lihtsalt
hunnikutesse. Konteinereid tühjendatakse regulaarselt (nt kord kuus) või tellimisel. Kui konteinerid
enne aega täituvad, kuhjatakse praht nende juurde hunnikutesse. Äraveo käigus on vaja seega prahti
uuesti laadida. See on töömahukas ja füüsiliselt raske. Kalmistu neis osades, kus prügiveoki
juurdepääs on raskendatud ja konteinereid paigaldatud pole, ladustatakse jäätmed kohapeal ning on
annaabi.ee 
