Folkloristika alused
rahvaluuleliigist ja selle territoriaalselt määratlemisest: (näiteks Karksi
regilaulud). See on ka õigustatud, sest eesti klassikaline pärimus on:
suulise leviku tõttu väga selgete regionaalsete erijoontega
oma olemuselt ühe sotsiaalse rühma - talurahva - kultuur
kirja pandud rahvaluule liigikeskse määratlemise ajastul.
Pärimusrühma määratlemisel ei ole määrav mitte rühma liikmete hulk, vaid
määrav on kokkukuulvus - identiteet.
Tagasi põhimõistete loendi juurde
3.3. Improvisatsioon
Improvisatsioon sisaldab traditsioonilisuse elemente, kuigi ta ehitub üles
hetkeemotsioonile. Kuna improvisatsioon seletub kõrvalepõikena traditsioonist,
olles individuaalne ja hetkeline eneseväljendus, siis 20. sajandi keskelgi
folkloristika improvisatsioone eriti oma uurimisaineks ei pidanud. Kuid
improvisatsioonis võib näha ka teistsugust traditsioonilisuse ilmingut. Näiteks