"kokkukuuluvussuhted" - 1 õppematerjal

Eesti keele lauseõpetus 2010/2011

Laulja oli ise nii viisi loonud kui sõnad sepitsenud. Pigem koondlause muudel juhtudel, kui seos tihe ja lauseteks jaotamine eraldaks; ühine abiverb. Vrd. Sind on ära kuulatud ja sobivaks loetud. Sind on ära kuulatud ja sind on sobivaks loetud. Ma pidin täna vara tõusma ja sadamasse minema. Pigem rindlause, kui alus hõlpsasti lisatav, nt. Ta helistas, järelikult (ta) tahtis midagi. 42. Mis tegurid mõjutavad sõnajärge? * lauseelementide kokkukuuluvussuhted (moodustajate lahutamatuse ja põhja ning laiendi kõrvuti paiknemise tendents) * grammatilised funktsioonid (lauseelementide kindlad positsioonid, nt V2, G-N) * infostruktuur (T ­ R, fokuseerimine, tuntus) * moodustajate struktuur: lühem ­ pikem, lihtsam ­ keerukam * lause rõhustruktuur 43. Mis on eesti keele sõnajärje peamised tendentsid? V2 - finiitne verbivorm on teisel kohal pärast teemana toimivat moodustajat. Peamiselt iseseisvas väitlauses.