Eesti uusaeg (1710-1900)
aastate alguses igati asjalik. See mõte
saab alguse Holstre talupoegade seas, kes esimesena pakuvad välja mõtte, et võiks
kuidagi tähistada talupoegade vabastamist pärisorjust. Vabastajaks oli keiser
Aleksander I. Esimene mõte oli rajada ausammas keisrile. Õige pea sellest mõttest
kasvab välja idee panna raha kokku ühe kõrgema eestikeelse kooli asutamiseks.
Alguse juures seisab Tarvastu koolmeister Wühner, kes oktoobris 1862 kutsub
kokku teemakohase koosoleku. Seal esitab idee kokkukutsututele. Pöördutakse
mitmete teiste grupeeringute poole. Üheks, kelle poole pöördutakse, on Tartus
ÕES, kus on palju Viljandi päritolu tudengeid, kelle kaudu toetust otsitakse.
Talupoedage hulgas esialgu head vastuvõttu ei tulnud, siit ka vajadus otsida
toetust laiemalt kui vaid Viljandimaalt. Gustav Blumberg ja sel ajal veel tundmatu
Jakob Hurt. Nendele seda ideed ka tutvustatakse. Hurt on sellal veel
usuteaduskonna tudeng, kuid on end näidanud juba Perno Postimehe veergudel,
annaabi.ee 
