Eesti asustus
arenenud tootmisele, mis oli suuteline tootma looma teatud ülejääke, mis teatavasti
rikastasid põllumajanduse saagikust, kuid ka sellele, et need ülejäägid olid kujunenud
vähem tootlike naabrite saagitsemise objektiks.
Keskmist rauaaega iseloomustab külade teke. Sellele viitab asjaolu, et alates 5.-6.
sajandist ilmuvad Eesti arheoloogilisse materjali tüseda kultuurkihiga asulad. Külade
tekkimine toimub enamasti kas talude jagunemise teel või talude kokkukoondumise
teel. Rahvasterännu ajal ilmuvad Langi andmetel Eestis ribapõllud, mis tekkisid, kui
küla põldudest jagati taludele välja pikad siilud iga talu sai hulga pikki siile põllu eri
osadest. Kujuneb välja küla kui ühtne administratiivne süsteem.
Hilisrauaaeg. Linnus-asula süsteem lagunes 11. sajandil. Arvatakse, et linnused olid
siiski ka peale seda seotud mingi kindla asulaga, see paiknes nüüd aga mõnevõrra
eemal