aastast oli ta kõikide Läänemaa laulupidude üldjuht. 1932. aastast juhatas Kreek mõnda aega ka Haapsalu sümfoniettorkestrit. Cyrrilus Kreegi looming on väga mitmekülgne, seal leidub teoseid peaagu igast zanrist. Suurema osa ta loomingust moodustab a cappella koorimuusika, millest enamik tugineb rahvalaulule. Tema kooriteoseid on nimetatud ka koorisümfooniateks. Suur osa tema kooriloomingust tugineb ka vaimulikule rahvaviisile. Vaimulikud viisid oli Kreek ise kokkukogunud. Sageli sidus kreek rahvaviisi polüfoonilise kompositsioonitehnikaga, nt. erinevate kaanonitega. Tema kooriteosed ei põhine klassikalisele harmooniale ning need ei ole kõige lihtsamate killast. Võrreldes varasemateheliloojatega oli tema helikeel väga uuenduslik. Peale koorimuusika leidub Kreegi loomingus veel orkestrisüite, ansambliteoseid ja vokaalsümfoonilist muusikat , eriti armastas ta puhkpilliansambleid. Tuntud teosed on: Taaveti laulud, mis sa sirised sirtsukene
1546. ) kes oli vaga munk, oli angustiinlane, sügavalt katoliiklane. Aastal 1510 külastas ta Roomat. Ta oli arvanud, et Rooma on tõeline paradiis ja seal elavad väga vagad inimesed. Sinna jõudes pettus ta väga. Luges Uuest Testamendist Rooma kirja ja sia aru, et kõik inimesed on Jumala ees eksinud. - andestust eksimuste eest ei saa välja teenida - andestus on Jumala kingitus 31. 10. 1517. kutsus ta Wittenburgis katoliku kiriku juhte kokku saamisele. Ise ta oli kokkukogunud 95 teesi ( väidet ). Teesid trükiti ära ja need läksid mööda Saksamaad liikvele. Tänu sellele said paljud inimesed teada tema ideedest ja uskumustest. 1520. aastal pandi Martin Luther kirikuvande alla, kuna ta kritiseeris paavsti võimu ja indugentside müüki. Kirikuvande all olev inimene ei saanud kristliku matust, ta ei tohtinud pihtida ja ta ei saanud osa kirikusagramentidest ( pühad toimingud kirikus ). Samuti ei pakkunud kirik talle kaitset. Aastal 1521
annaabi.ee 
