Silmlased
merre. Eestis haruldane, enamik isendeid tabatud Liivi lahest ja Pärnu jõest.
Toituvad merisutid suuremate elusate kalade (tursk, lõhi jt.) verest, tungides neile aktiivselt
kallale. Ohvri kehakatted purustatakse sarvhammastega, vere imemist soodustab
hüübimisvastase toimega põsenäärmete sekreet. [2, 3, 5]
5
Andmed kudemisbioloogia, kudemiskoha valiku ja substraadi kohta on väga vanad.
Merisutid koevad kruusapõhjale kividest kokkukantavasse pesalohku. Teada on ka, et isased
isendid on väiksemad. [2, 3]
Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
Jõesilm on ka angerjalaadse kehaga. Kaks seljauime teineteisest tavaliselt veidi lahus, kuid
kudemiseajal puutuvad kokku. Tagumine seljauim ulatub sabauimeni. Sabauim on keha
tagumise otsaga üla- ja alaosaks jagatud. Lõpuseavasid 7 paari, erandjuhtudel 5 või 4 paari.
Sarvhambaid ümber suuava hoopis vähem kui oli neid merisutil. Suuava peal on rõhtne
annaabi.ee 
