sätestamisest on meil juba pikemalt juttu olnud (vt AM 2/02), mistõttu ma siin üle kordama ei hakka. Mainin vaid seda, et iga vähegi asjalik emaplaaditootja uuendab pidevalt oma BIOS faile, parandab neis ettetulevaid vigu ning lisab uusi komponente nagu uute protsessorite äratundmine. Seetõttu tasub ka korralikult töötava arvuti omanikul aeg ajalt tootja kodulehele kiigata ja oma BIOS kaasajastada. Eriti tuleb aga seda teha siis, kui masina töös ilmneb tõrkeid ja seletamatuid ,,kokkujooksmisi" ning alati enne uutele komponentidele üleminekut (protsessori uuendamine, jne).
salvestatud programmide abil toimub arvuti alglaadimine (boot) kuni juhtimise üleandmiseni kõvakettalt loetavale operatsioonisüsteemile. Iga vähegi asjalik emaplaaditootja uuendab pidevalt oma BIOSfaile, parandab neis ettetulevaid vigu ning lisab uusi komponente nagu uute protsessorite äratundmine. Seetõttu tasub aegajalt tootja kodulehele kiigata ja oma BIOS kaasajastada. Eriti tuleb aga seda teha siis, kui masina töös ilmneb tõrkeid ja seletamatuid ,,kokkujooksmisi" ning alati enne uutele komponentidele üleminekut (protsessori uuendamine, jne). Emaplaadi komponendid · Laienduskaartide pesad Emaplaadi ühe serva läheduses paikneb rida kaardipesasid, mis algavad protsessori poolt vaadatuna, harilikult teistest erineva värvi ja ehitusega, AGPga. AGP (Accelerated Graphics Port) on ainult graafikakaartide jaoks mõeldud laienduspesa. Kui ülejäänud PCIsiini pesad toetavad 33 MHz kiirust, siis kiiremaks graafikatoeks töötati 1997