Osake igavikku
Näiteks toon
Laulupeo traditsiooni. 1869. aasta juunis toimus Tartus Eesti esimene üldlaulupidu,
mis sümboliseeris ühtsustunde tunde teket ja rahvusliku ärkamise manifestatsiooni.
Tol ajal oli Eesti Vene impeeriumi üks provintsidest ja polnud vabadust iseseisvalt
elada vabadust orjastatud talupojad aga igatsesid. Laulupidu ühendas
mässumeelseid ja andis põhjapinnase usuks, et koos saavad nad priiks. Traditsioon
laulda, meenutades kokkuhoiduvust ja usku vabadusse, on tänaseni säilinud, sest
seda on vaja, see on osa igast eestlasest, kes vähegi oma rahva eest seisab ja
kannatab.
Ameerika luuletaja Delmore Schwartzi süvamõtteline fraas kinnitas mu oletust,
et inimene on alati igatsenud igikestvust. ,,Ainult minevik on surematu," väärikalt
kõlav tõde, mis õigustab religiooni, alkeemikute ja maagide elutööd: otsida võimalust
jääda ajalukku, kinnitada osake endast traditsioonidega ülekoormatud igavikku.
annaabi.ee 
