Soojuse tootmise maht on 1990. a. 79 PJ tasemelt langenud viimasel paaril aastal keskmiselt 45-46 PJ-le. Alates 1993. a. on pidevalt suurenenud maagaasi ja vähenenud kütteõlide osatähtsus soojuse tootmises. Eesti küttemajanduses on seni valdav olnud kaugküte, mis moodustab kogu küttest ligi 70%. Kuigi kaugküttesse on taasiseseisvuse perioodil tehtud suuri investeeringuid, on selles valdkonnas jätkuvalt probleeme. Süsteemide rekonstrueerimise, energia kokkuhoidlikuma kasutamise ja osa tarbijate eraldumise tõttu väheneb kaugküttesüsteemis tarbimine ning üldkulud on suurenenud. Investeeringuteks tehtud laenude tagasimaksed jaotuvad kaugküttesüsteemi jäänud tarbijate vahel, tõstes energiaühiku maksumust. Majanduse struktuurist tulenevalt on energiasektor Eesti suurim keskkonnamõjutaja. Seni lahendamata probleem on looduslikesse veekogudesse juhitava põlevkivielektrijaamade hüdrotuhaärastuse liigvee puhastamine
raamatupidamisdokumendid ning tootekarbid jm kasutusõigust tõendav materjal; 3. Analüüs, mille käigus võrreldakse kasutuses olevaid arvutiprogramme kasutusõigust tõendavate dokumentidega ning olenevalt kokkuleppest audiitoriga tehakse soovi korral ka ettepanekud ja pakkumised võimalike puuduste kõrvaldamiseks, soovitused efektiivsemaks tarkvarahalduseks, vaadatakse üle tarkvaraalased vajadused ning antakse juhiseid parema ja kokkuhoidlikuma tarkvaraplatvormi kujundamiseks. Miks tellida tarkvaraaudit? Esmapilgul võib ettevõtte juhile tunduda, et on tarbetu kulu tellida tarkvaraauditit, mis reeglina tähendab mõne puuduva litsentsi võrra uusi kulutusi. Lihtne ja lühike vastus sellisele mõttekäigule on aga fakt, et tarkvara seaduslik kasutamine on Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel nii või teisiti kohustuslik ja ettevõtte juhtkond vastutab selle eest.Kui