Tammsaare ja Gailit elulugu
pooldamiseks. Niisama vähe nagu meie tänapäevased noorkirjanikud tänulikud on oma
käsikirjade tagasilükkamise eest olid seda ka need tunased juurdetulijad. Eriti aga ei
meeldinud neile, et sihtimääravad ajalehetoimetajad nende trükitud ilukirjanduslikku kaastööd
omamoodi ümber parandasid, harjunud maitse järele koolutasid ,,kõlbulisemaks ja
õpetlikumaks". Sellest sündisidki siis noorte vaba eneseavalduse taotlused ja enneaegseks
isetegevuseks kokkuheitmine. Sellest ka nende ridade kirjutaja esimesed isiklikud
kokkupuuted noore Hanseniga Tammsaarelt.
Anton Hansen ei astunud ise ligi, teda pidi otsima. Küsisingi teda ühel sügisesel õhtupoolikul
pärast tunde Treffneri gümnaasiumis. See oli siis tema, ,,Kilgivere Kustase" ja ,,Ärakadunud"
poja kirjutaja, küsijaga võrreldes juba siis tüse poiss, lai otsaesine, lahke ja kinnine pilk
ühtlasi. Mindi üheskoos välja, sees ei olnud oma jutunurka, jalutati mööda Emajõe kõnniteed.
annaabi.ee 
