EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
füüsiliselt raske tööga. (Uuring ,,Tööjõu kompetentside ja oskuste taseme ning tööturu
vajaduste väljaselgitamine kalandussektoris" Eesti Uuringukeskus OÜ, lk 455 ).
Püük
Püügikogused moodustasid 2011. aasta seisuga Eesti kogupüügi koguselisest mahust
16,8% (sh rand 13,6%, siseveed 3,2%). 2012. aastal ranna püügi osakaal oli 13,0 % ja
sisevetel 4,4 % (Lisad 4 ja 5). Samas 2012. aastal siseveekogudest püütud kala
koguväärtus keskmistes kokkostuhindades ületas Läänemere rannapüügist püütud kala
väärtuse rohkem kui 350 tuhande euro võrra.
Ranna- ja sisevete kalanduse üheks oluliseks nõrkuseks on kalapüügi madal tulusus ja
sellest tulenev kalurite madal investeerimisvõimekus. Kalurite hulgas on vähe
juurdunud väiketöötlemine seoses pikaajaliste traditsioonidega ning kala müüakse ära
töötlemata kujul, mille tõttu saadakse ka väiksemat tulu. Väikesed püügimahud ja kala
annaabi.ee 
