Häälikuühendi põhireeglid REEGEL NÄIDE I PÕHIREEGEL : Kaashäälikuühendis kuklid, piklik, kristalne, metalne kirjutatakse harilikult iga täht ühekordselt. I ERAND Liitsõnades Pannkook , rongkäik II ERAND liite -gi või -ki puhul kokkki, kohvgi, l III ERAND kui sõna lõpeb sama modernne laudkond kaashäälikuga, millega algab liide(-kond, -ne) IV ERAND ülipikk s kirjutatakse kahe tähega jõhvikamorssi , varss li, m, n, R järel sõna lõpus või kui s-le järgneb täishäälik II PÕHIREEGEL Sõna sees kirjutatakse Vispel, kokkki helitute häälikute kõrval k, p, t I ERAND liitsõnades presspärm keskkool
(JÄTTA MEELDE) Helitud häälikud on kõik ülejäänud, mis ei ole täishäälikud ega helilised kaashäälikud. Helitud häälikud on: k, p, t, g, b, d, s, h, f, š, z ja ž, N: TASSKI, KOERKI, KUKKKI, JNE. Liidete -gi ja -ki ees jäävad kõik tähed alles, kaashäälikuühendi reegel ei kehti. (Kaashäälikuühendi põhireegel: kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt.) Erandid!!! 1.liitsõnades pannkook 2. Liite -gi või -ki puhul kokkki, kohvgi, 3.kui sõna lõpeb sama kaashäälikuga, millega algab liide(-kond, -ne) modernne 4.ülipikk s kirjutatakse kahe tähega l-i, m-i, n-i, r-i järel sõna lõpus või kui s-le järgneb täishäälik jõhvikamorssi. Kaashäälik ehk konsonant: Kaashäälikud 1. - sulghäälikud (K, P, T, G, B, D) 2. - suluta kaashäälikud (H, J, L, M, N, R, V, S, C, F, Š, Z, Ž, X, Y) (- Helilised kaashäälikud: j, l, m, n, r ja v.) Näiteks= N
1. Lplik otsus veti vastu htul. 2. Hommikul sin pannkooke kirsimoosiga. 3. Salkkond tallinlasi ja tartlasi puhkas Prnus. 4. Keskkool tellis uusi pinke. 5. Ottki korjas aias tikreid. 6. Kaupluses oli seitset sorti sukavardaid. 7. Kokkki pakkus jahtunud kukleid ja morssi. 8. Septemris algas madalrhkkond. 9. Kristalsed lumehelbed langesid maha. 10. Vrske rim pandi kaussi. 11. Koplis kasvas palju sirgeid kaski ja mitu leppagi. 12. Marssal jlgis sdurite katsumusi. 13. Anni nuttki vaibus, kui kostus ukse kolksatus. 14. Merekaldal oli nha lambaid. 15. Otsustasime minna viimasele seansile. 16. Kalla endale ka kirsimorssi. 17. Tutvusin eelnevalt rahakursiga. 18. Varsad jooksid koplis. 19. Kirsti purssis natuke inglise keelt. 20
3. Kui liide algab sama tähega, Keskkond Kirjutatakse valesti, kuna näiteks millega lõpeb sõna, siis ei Õhkkond sõnades keskkond ja õhkkond kahte kao ükski täht (KÜ erand) k-d ei hääldata eraldi 4. Pärast l, m, n, r kirjutatakse Morss Eksitakse, kui ei teata reeglit kaks s-i (KÜ erand) Valss 5. KI ja GI liite puhul ei kao Kokkki Kirjutatakse häälduse ja reegli mitte ükski täht (KÜ erand) Kohvgi teadmise pärast valesti, näiteks Kappki kohvki ja kokki ning ei teata, millised on helilised ja helitud häälikud 6
täht ühekordselt. Liited ja liitsõnad ·gi ja ki liide: helitu hääliku (S, F, H, S, Z, Z, K, P, T, G, B, D) järel -ki haabki, suppki, vendki helilise hääliku (A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü, J, L, M, N, R, V) järel -gi kanagi, mahlgi, vihmgi · Sõnade liitumisel säilivad kõik tähed eirates kaashäälikuühendi reeglit. Nt raudtee, põhikool ·Liidete liitumisel jäävad samuti kõik tähed alles emirates kaashäälikuühendi reegleid. Nt kokkki, keskkond, modernne jne Võõrsõnade õigekeelsus Võõrsõnad on teisest keelest laenatud sõnad, mille võõrapärasus pole veel täiesti kadunud. Võõrsõna eristab omasõnast iseloomulik tunnus: · g, b, d sõna algul - grimm, botas, doos; · võõrtäht - zooloogia, faas, efektiivne, tuss; · pearõhk järgsilbil - miniatuur, limonaad, etikett; · võõrapärased häälikuühendid - foogt, allergia, lornjett jt
annaabi.ee 
