4) Millist kahju tõi prantsuse revolutsioon kultuurile? V: Hävitati monumente, kuningaid ja kõrgfeodaale kujutavaid kunstiteoseid ja säilmeid hävitati samuti. Löögi alla satusid ka katedraalid ja kirikud. Suuri raskusi tekkis maalikunsti säilitamisega. Ohtu sattusid paljud raamatukogud ja arhiivid. 5) Kuidas muutus riietus ja soengumood? V: Naised: rahvusvärvides kokardiga müts, võeti eeskuju antiikajast, domineerima pääsesplebeiliste kihtide lihtne kleidimood. Mehed: suur mood oli rahvuskaardi vorm, hakati kandma saableid, punane früügia müts, karmanjool. 6) Võeti kasutusele meetermõõdustik, raskuse põhiühikuks võeti kilogramm, kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga, kellaaja arvestamises rakendati kümnendsüsteemi.
sinine kuub, millel punased reväärid, valged pikad torupüksid ja valge vest. Jalutuskeppide asemel hakati kandma saableid. Meesterõivastuses pidid olema esindatud rahvusvärvid. 1792. a Pariisile appi tulnud vabatahtlikud tõid kaasa uue suurmoe - punase früügia mütsi, mida olid kandnud madrused ja enne neid galeeriorjad. Jalas kanti puukingi ja kui ilm vähegi lubas, siis sokkideta. Naistemood oli revolutsiooni algul konservatiivne: piirduti rahvusvärvides kokardiga mütsil või lindiga rinnal. Kadusid parukad - parukameistrid jäid lausa tööta. Meestel läks moodi lühikeste ettekammitud juustega soeng. Moekad mehed kandsid põskhabet. Naised hakkasid juukseid lihtsalt siledaks kammima. Voorus Vooruse all mõeldi ühelt poolt kõrgemat moraali ning lõpu tegemist vana korra aegsetele kergetele kommetele ja liiderdamisele. Probleem oli tõsine, sest õukonnas ja kõrgemas seltskonnas oli saanud heaks tooniks armukeste pidamine. Moraali
annaabi.ee 
