Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
rolli asetada ja seega ei oska ka nende probleeme ehk adekvaatselt näha. Seaduse
stenogrammist võib muidugi lugeda A. Liivi muresid läbi lapsepõlve, kuid usun, et
sellist ebavõrdset kohtlemist pole kogenud suurem osa meessoost.
Naised teenivad vähem (isegi sama kvalifitsiooni ja haridusega samal
töökohal), nende tööalane positsioon on madalam. Naiste tüüpilised töökohad on
näiteks koristaja, kokabiline, sekretär jne ametid, mis pole ühiskonnas tunnustatud
ja samas ametid, mis on ühiskonnas küll tunnustatud, kuid selgelt alatasustatud,
näiteks õpetajad ja arstid.
Naistelt eeldatakse rabamist "kahel rindel" tööl ja kodus pere eest hoolt
kandes, mehelt eeldatakse vaid korraliku tööoskust.
Ebavõrdsuse ilminguks võiks pidada ka naiste liiga vähest esindatust
kohalikes omavalitsustes ja Riigikogus. Siinkohal ei saa muidugi väita, et