A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ kolmanda osa sisukokkuvõte.
tundnud. Esimest korda tundis Indrek õndsust, siis kui temalt teises osas küsiti, kas ta annaks verd kui
seda läheks vaja. Teine kord oli samuti teise osa tegevustiku ajal kui tema usk andis jõudu Tiinale
ning too ratastoolist tõusis. Kolmas kord on hetk, mil ta kirjutas oma ,,jumalatapu" essee. Eelmainitud
hätta sattunud soldati abistamisel tundis Indrek neljandat korda elus õndsust.
Sündmuste arenedes, leiab Indrek, et tal on tarvis kojuminna, mis langeb kenasti kokku
revolutsionäride plaaniga, minna linnast maale mõisadesse raha ja relvi korjama. Kõik lõppeb, aga
arutu põletamise ja rüüstamisega, kus vähesed mõistlikud (k.a. Indrek) püüavad teisi takistada.
Jõudnud koju saab ta teada ema raskest haigusest. Ta vestleb emaga ja saab teada, et armastus
Jussi vastu ning Indreku poolt ema pihta visatud kivi on need, mis enim haiget teevad. Poeg tunneb
sügavat kahetust, et ema tema pärast kannatab