Kristjan Jaak Peterson
G. Sonntag, C. L. Grave ja J. H.
Rosenplänter. Gümnaasiumis õppides tekkis tal soov saada misjonäriks ning see
innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli.
4
Lisaks teoloogiale kuulas mees ka keele- ja kasvatusteaduse loenguid, kuid
kaasaminek üliõpilaste boheemlasliku eluga ning rahalised raskused sundisid teda
1820. aasta kevadel õpinguid katkestama.
Oma kojuminekust on Kristjan Jaak rääkinud sentimentaalses lahkumisluuletuses
,,Laul", mille kirjutas 1819. aasta juunis. Luuletus väljendab sügavalt tema igatsust
vanemate ja kodu järele ning on samas ka hüvastijätt Eesti maa ja loodusega.
Laul
Jumalaga nüüd, meie maa!
Ei ma nüüd kõnni
Sinu kasemetsadessa,
Kus lilled on õitsemas
Ja laulemas linnud
Ilusti puude varju'ella.
Sagedasti istsin
Tasase osa kaldal,
Mõteldes teie peale,
Mu hallid vanemad
annaabi.ee 
